Rälby Külaselts esitas taotluse „Rälby külamaja tegusaks!„ KOGUKONDADE EV100

TAOTLUSVOORU

https://www.ev100.ee/et/ralby-kulamaja-tegusaks

Rälby Külaselts soovis parandada külaseltsile kuuluvates hoonetes - külamaja ja majandushoone-saun

kasutamise tingimusi. Projektiga hankisime ja paigaldasime õhksoojuspumbad, mis võimaldavad

majade kasutust sügis-talvisel perioodil.

Külamaja ja majandushoone-saun kuuluvad Rälby külaseltsile ja neid saavad kasutada kõik saare

elanikud ja külalised, kes soovivad. Majas saab korraldada erinevaid üritusi ja koosviibimisi. Sellega

aitame kaasa kogukondliku tegevuse suurendamisele nii Rälby külas kui ka Vormsi saarel. Hoonete

kasutusaja suurenemisega paraneb kogukonna tegevuste jätkusuutlikus.

 

Rälby küla talud (seisuga 2018) on jäädvustatud püstitatud külapuul. Sellega moodustub

harmooniline kogum ajaloo jäädvustamiseks koos Eigili tuuleveski (seal on talu nimed aastast 1930)

ja juba istutatud kuuskede (Ene Ergma istutatud kuust jt) alaga. See on meie küla kingitus EV100

sünnipäevaks.

https://www.ev100.ee/et/ralby-ev100-kulapuu

Rälby küla tegemistest

Nopped

Kogukonna arendustegevuse käsiraamatust (VIIES VIHIK), „GLOBALISEERUV EESTI KÜLA“, Avaneva maailma arenguvõimalused ja ohud:

Viimaste kümnendite hea praktika on kinnitanud, et „asjad“ tuleb ikka ise üheskoos ära teha, siis saab need ka tehtud, mitte loota sedavõrd teistele, olgu see siis vald, riik või Euroopa Liit. Sellest alusmõttest lähtub ka ELi 2014–2020 programmiperioodi uus väärtustatud märksõna „kohapõhine areng“ regionaalses ja maaelu arengus. See tähendab, et rõhku pannakse kogukondadele, mis on ise aktiivsed, kokkuhoidvad ja uuendusmeelsed ning suudavad just sisemisi, ennekõike inimressursse kasutades kasvada. Tugev identiteet ja emotsionaalne side kohaga on elanike väljarännu takistajaks, motiveerides neid koha arengu huvides enam töötama ja ka koostööd tegema – inimesed hoolivad oma kohast ja see paistab välja nii hoonetest, maastikust kui ka muidugi kooskäimiskohtadest, kus õhtuti meeldivalt sumiseb.

 

Aeg on tagasi vaadata meie küla tegemistele sellel aastal. Kui juba eelmisel aastal sai pandud maha plaan korraldada sellel aastal Egili veski ehk küla tuuleveski juures 4 laata, siis see ülesanne on edukalt täidetud. Kes käisid, need teavad – kevadel oli istikute laat, siis jaanipäeva laat, järgnes Olavipäeva laat väikse nukuetendusega „Okasroosike“ ja augustis lõpetasime sügislaadaga. Aga „Egili veski“, see on meie veski nimetus edaspidi ja seda tänuks veski ehitajale. Rootsis elav endine Rälby küla mees Egil Hamnholm võttis ette suure töö ja valmistas Rootsis vanade jooniste järgi Vormsile iseloomuliku tuuleveski detailid.

 

1999.aastal oli asi jõudnud niikaugele, et purjekaga toodi valminud veski osad Vormsile. Külas leiti sobiv koht ja läkski lahti veski ehituseks. Siin olid jõu ja nõuga abiks nii endised rannarootslased kui praegused saare elanikud. Kui tuuleveski valmis sai, oli see sündmuseks kõigile. 

 

2013.aasta on kultuuripärandi aasta ja Rälby tuuleveski , mis on üks meie saare pärandkultuuri objekte, vajas remonti. Selle tänuväärse töö tegid ära Vormsi Arendus OÜ tublid ehitusmehed Toetust remondiks saime Kohaliku Omaalgatuse Programmist. 

 

Olavipäevaks sai veski uue kuue ning veski hea haldjas, perenaine Piia Ööbik on hoidnud kõigi jaoks veski ukse avatuna. 

 

Meie veskis asuv külalisteraamat ( üks on juba täis saanud) on täis kiitvaid sõnu ja tunnustust Rälby külale, kuid palju tänusõnu on Vormsi saarele, sellele kaunile ja turvalisele paigale.

 

Rälby Külaselts sai toetust Väikesaarte investeeringute programmist, et alustada kevadel külasse tuletõrje veevõtukoha rajamisi. Tänaseks on tuletõrje veevõtukoht valmis ja aruannegi EAS-ile teele saadetud. Vald on toetanud omaosaluse ( see on kokku 2901 eurot) tasumist 1450,50 euroga. Sügiseks saime valmis ka küla majandushoone-sauna. Järgmisel aastal tahame oma külamaja koos kõrvalhoonetega usinasti töösse rakendada. Selleks on oodatud ka kõigi vormsilaste soovid ja ettepanekud, kuidas seda koos teha.

 

Kõike seda meie külas pole teinud üks või kaks inimest. See on kõigi ühine hool ja toimetamine. Kui külaselts on paljudes asjades eestvedaja, siis kogu küla aitab kaasa ja kõik panevad õla alla. Terve suve toimus meil külas rahvaspordi trenn, osalesid lapsed ja täiskasvanud, ikka vabatahtlikult ja omast tahtest. Rälby küla võistkond osales ka valla suvemängudel. 

 

2013.aastal oli Rälby Külaselts üheks rahvusvahelise saarestike naiste seminari korraldajaks Eestis. See toimus 26.-29.09. septembril Vormsis ja Noarootsis. Osalejad tänasid kõiki Vormsis neid vastuvõtnuid ja nendega tegelenud inimesi. Siit meile kogemus ka rahvusvahelise koostöö tegemiseks.

 

Külas on moodustunud ühtne kogukond, kus hoolitakse ja toetatakse üksteist. Meie küla inimesed hoolivad ka oma külast ja see paistab välja nii hoonetest, maastikust kui meie koostegemistest. Sellist mõnusat sooja hoolivust soovin kõigile vormsilastele, üheskoos suudame palju!

 

Sellest ühisest koostegemisest sai algatuse ka meie küla poolt algatatud valimisliit Rälby 40. Valimisliit oli avatud kõigile vormsilastele ja vormsilaste mured ja rõõmud on ka meie mured ja rõõmud. Soovime jõudu ja jaksu neile, kes täna Vormsi elu edendamiseks valitud said ja loodame, et meie poolt soovitud külade esinduskogu ka teoks saab.

MTÜ Rälby Külaselts  töötab lähtudes Eesti kodanikeühenduste eetikakoodeksi põhimõtetest. 
Kodanikuühenduste eetikakoodeks.doc

Lühitutvustus

Vormsi vald paikneb Lääne-Eesti saarestikus Lääne maakonna loodeosas ja on saarvald, pindalaga 93 km² 

Ajalooliselt on Vormsi huvitav ja omapärane Eesti väikesaar, kuid erineb teistest Eesti saartest põliselanikkonna ja ühtse kultuurilise tausta puudumise tõttu. Kuni Teise maailmasõjani elasid Vormsi saarel rannarootslased, kellel oli oma keel, kultuur ja elulaad. Saarel on 14 küla, millel on säilinud rootsipärased nimed.

Rälby küla  asub Vormsi saare põhja osas, ringtee ääres. Külast veidi üle kilomeetri on Rälby laheni. Rälby  on üks neljateistkümnest saarel säilinud külast. Rälbyt peeti kunagi Vormsi üheks uhkemaks külaks. Jõukuse tõid siia kalandus ja laevandus. Seltskondlik elu oli koondunud palvemaja ümber, tegutses laulu- ja keelpilliansambel. Lapsed käisid koolis Norrby`s või Hullo`s.

Küla servas asusid tuulikud. Külas olid nii suurtalud kui ka väiksemad majapidamised. Talu juurde kuulus viljapuude-, marja- ja karjaaed. Elumajad olid ehitatud kõrvalhoonetest lahus, värvitud sageli kollaseks või punaseks. Saare külad olid hooldatud ja nägusad. 

Statistika!

Rahvaarv, 23. jaanuari 2019 seisuga:

2009 - 268

2010 - 340

2011 - 340

2012 - 342

2013 - 238

2017 - 411

2018 - 407

 

http://www.stat.ee/ppe-55721