VORMSI ON MEIE KODU, MITTE ÄRIPROJEKT!

Rälby külaselts

Nelikümmend aastat tagasi alustati Rälby küla taastamisega. Taluhooned olid lagunenud ja neid ähvardas tuleroaks saamine.  Perede ühistööna korrastati talud ja ümbruskond. Täna on Rälby küla paljudele koduks vähemalt kolmele põlvkonnale.

Tahame olla ise peremehed oma taludes, oma külas, oma saarel ja soovime, et seda oleksid ka kõik saare elanikud.

* Oleme aastaid tegutsenud koos ühtse küla kogukonnana.

* Oleme olnud aktiivsed kaasarääkijad oma küla probleemide lahendamisel ja üle saareliste asjade arutusel.

Olgem saarel peremehed ja omanikud, kes peavad oluliseks ausust, avatust ja arukust.

 

  • Aktiivse külaelu korraldamine avatuse ja kodanikualgatuse kaudu. Peame oluliseks külade ärkamist, et külad otsustaksid oma asju ise, et külades tegutseksid kogukonnad ja vabaühendused. Peame vajalikuks külade esinduskogu moodustamist. Näeme ette pidevat aktiivset koostööd valla ja külade esinduskogu vahel. Külade esinduskogu moodustub külade esindajatest.

 

  • Peame ülioluliseks saare üldilme parandamist, innustades külaelanikke ja kinnistuomanikke hoolivalt suhtuma oma varasse. Korraldada erinevaid konkursse külades, et väärtustada kultuuripärandi säilitamist ja korrastamist.  

Tunnustame eelnevate aastate jooksul kavandatud ja elluviidud saarele oluliste suuri investeeringuid nõudnud objektide valmimist (tankla, jäätmejaam, Hullo külakeskus jm).

 

Me peame jätkuvalt vajalikuks:

 

* loodut ja rajatut jätkusuutlikult majandada

* hoolida ja hoolitseda  järelkasvu eest saarel

* arvestades saare omapära ja ressursse toetada ja soodustada ettevõtlust, luua võimalusi  töökohtade loomiseks (tunnustada ettevõtjaid ja vabaühendusi )

* propageerida maaelu ja talu kui eluviisi nii tootmis-, äraelamis- kui ka hobitalu näol

* säilitada  ajaloolised sumbkülade piirid

* korraldada hästi toimivat transporti

* panustada keskkonnasõbralikku toimimisse saarel ( jäätmemajandus, karjäärid jm)

 

Vormsi saare ja Vormsi Valla käekäik ja elujõud sõltub külakogukondade elujõust ja ühistegevusest. Tegutsegem koos! 

Rälby tuuleveski külaliste raamatust

Ei põllul rukist

ei rukkililli

ma enam kimpu köita saa

nüüd Rälby kesal teised lilled

ja rõõmutu on elu maal.

 

Ei õhtul kuule karjakelli

ei näe ma memme ootamas

nüüd memme kalmule viin lilli,

 

me oleme Euroopamaa.

 

Elvi Ulla (Benno) 

Rälby küla elanik 1945-1977

Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajandusemetsanduse või kalapüügiga, kuid tänapäeval käiakse külast tööl ka väljaspool.Talude paiknemine külas sõltub nii looduslikust omapärast kui piirkonnast.

Sumbkülad on valdavalt Lääne-Eestis ja saartel

http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCla

 

Biosfääriala (biosfääri programmiala) on Eestis sätestatud Säästva arengu seaduses järgmiselt:
(1) Biosfääri programmiala on UNESCO programmiga MAB (Man and Biosphere) haaratud ala haridus-, seire- ja uurimistöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise ühitamiseks.
(2) Biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi MAB eesmärkidele.

Lühitutvustus

Vormsi vald paikneb Lääne-Eesti saarestikus Lääne maakonna loodeosas ja on saarvald, pindalaga 93 km² 

Ajalooliselt on Vormsi huvitav ja omapärane Eesti väikesaar, kuid erineb teistest Eesti saartest põliselanikkonna ja ühtse kultuurilise tausta puudumise tõttu. Kuni Teise maailmasõjani elasid Vormsi saarel rannarootslased, kellel oli oma keel, kultuur ja elulaad. Saarel on 14 küla, millel on säilinud rootsipärased nimed.

Rälby küla  asub Vormsi saare põhja osas, ringtee ääres. Külast veidi üle kilomeetri on Rälby laheni. Rälby  on üks neljateistkümnest saarel säilinud külast. Rälbyt peeti kunagi Vormsi üheks uhkemaks külaks. Jõukuse tõid siia kalandus ja laevandus. Seltskondlik elu oli koondunud palvemaja ümber, tegutses laulu- ja keelpilliansambel. Lapsed käisid koolis Norrby`s või Hullo`s.

Küla servas asusid tuulikud. Külas olid nii suurtalud kui ka väiksemad majapidamised. Talu juurde kuulus viljapuude-, marja- ja karjaaed. Elumajad olid ehitatud kõrvalhoonetest lahus, värvitud sageli kollaseks või punaseks. Saare külad olid hooldatud ja nägusad. 

Statistika!

Rahvaarv, 23. jaanuari 2019 seisuga:

2009 - 268

2010 - 340

2011 - 340

2012 - 342

2013 - 238

2017 - 411

2018 - 407

 

http://www.stat.ee/ppe-55721